Eksisteerin?

Nii. Olin tsivvist eemal mitu päeva. Nauding lausa. Skype ütles selle peale, et mind nede andmebaasis ei eksisteeri, feiss ei näidanud üle kolme päeva vanu uuendusi, sest neid oli vist liiga palju ma oletan, readeris on 300 lugemata sissekannet, 24 meili oli. Põnev lausa. "Face it - sind ei ole enam olemas," ütles Liisa selle peale. Vot nii on lood. Aga jaan?

Jaan oli vägev. Ma ei oska väga seletadagi ja kirjutada täpsemalt, detailsemalt.

Käisin meres. Ujuma siiamaani pole jõudnud, aga varbad pistsin vette. Ja oma teksad ka. Peaaegu jõudsin kuivateksaga merest välja, aga ei, suurelt kivilt maha ronides pidin ikka splashima ometi! Ja need teksad kuivasid 24h (päris kuivaks ei saanudki..). Esimene öö oli ka põnev, teine öö oli ülerahvastatud, kolmas öö oli jälle põnev, kuid mitte nii põnev kui esimene.

Mmm, mis veel? Jalapesu oli üks põnev asi. Filmisin selle lõppu. Kahju, et nii hilja jõudsin, sest see oli ikka päris äge.!

Üks hetk läksin isegi kurjaks kätte, ütlesin, et lähen ära, panin jope selga ja astusin uksest välja. Kõndisin pimedas kesteabkuspärapõrgus. Ei saanud seda väga kaua teha ainult, järgi tuldi => vist lähen veidi korda?
Ei tasu vaevudagi küsima, miks ma kurjaks läksin või mis värk oli, sest ma ei plaani sellest rääkida.

Sain hunniku uusi inimesi oma tutvus-sõprusringkonda. Väga äge.

Palju head muusikat samuti.

Massaaži oskavat ka ma hästi teha. Ma ei tea kas ma kirjutasin selle sõna õigesti, aga ma ei viitsi uurida ka. Eniveis, jah, pidavat käed nõrgaks tegema ja mõne asja veel tööle panema, n-ö.

My place siiski vist.

Tagasi sõites hakkasid emotsioonid möllama. Ei oskagi kohe öelda, miks või mis. Või siis ma lihtsalt ei taha.

 Sain ka jalad merre

 Jalapesu vol1

 Jalapesu vol2 - ma ütlesin, et see oli lõbus.

Meie jaanituli siis :)